Raamatusse on autor püüdnud panna ühtede kaante vahele Ugala teatri 85-aastase aja ning loo, mide see aeg sisaldab.
Nii saigi ühtede kaante vahele sisuliselt kaks raamatut. Üks osa, mille materjalid talletunud ja pisutki settinud, ja teine, mis settimisest kaugel, alles käärimas ja kangust kogumas. Sestap ongi raamatu teises pooles antud sõna eelkõige neile, kes siin ja praegu protsessi sees, ja hoidutud püüdest üldistada ja võimalikke jõujooni tõmmata, olgu siis trükisõnas varem ilmunu abil või ei.