Kui märkad detaili ja pilgu sellesse puurid, võib mingil kummalisel ja ootamatul viisil nähtavaks saada suurem muster või osa sellest. Vastupidine kehtib muidugi ka, lõkkesse vahtides võib pilk juhuslikult pidama jääda üksikule sädemele, mis võib õigete asjaolude kokkulangemise korral aidata mõista midagi olulist. Sealt edasi saab kõik minna ainult paremaks.
«Indrek Koff valdab sõna, seda tõestavad ainuüksi tema meisterlikud tõlked. Aga ta valdab ka seda, mis teeb sõnast kirjanduse. Ta võib kirjutada proosalistest asjadest, tulemuseks on poeem proosas. Võimalus on antud, tasub lugeda.»
Tiit Aleksejev
«Inimene elab ja koob tühjusesse kangast: tegutsedes, mõeldes ja suheldes. Sellest kangast antud raamat ju ongi: kirjutamisest, rutiinist, kahest kuni 7,3 miljardist inimesest – pöörates pilgu ka suure tühjuse enese poole. Kui vaadata sinna Indrek Koffiga koos, ei olegi nii hirmus.»
Helena Läks
«Võimalus jääb» on tervikuna poeetilis-irooniline päevikulaadne tunnel, mille läbimise juures vilksatavad üksikud tulukesed ja mõttekäigud, kuigi enamus teest kulgeb tühjuses. Kirjapandus on surma-eelset mõistvat leplikkust, milles peitub tugev allasurutud ootus ja üksindus. Hüpnootiline poeem kapseldumisest ja valmisolekust, ootusest millegi poole, mille olemasolust veel aimugi pole, kuid mis ei piirdu siiski muutustega nende harjumuspärases võtmes. Raamatut võib näha ka kui anti-päevikut, kus päev piirdub tavapäraselt «tühi» lühikokkuvõttega, mis paneb aga küsima, kas «tühi» on seda ikka tühjuses või nimelt see, mida teoses sõna-sõnalt ei leia, aga mis varjatult siiski kõik üle ujutab ja milles peitubki olemise tegelik väärtus.»
Mait Vaik
