Eelmise artiklikogumiku ilmumisest on märkamatult möödunud kuus aastat. Pealkiri «Takerdunud rünnak» sümboliseeris Eesti riigikaitse ülesehitamisel ette tulnud raskusi, vigu ja vastutöötamist. Kirjutades olen lähtunud põhimõttest, et probleemidest rääkimine ja lahenduste pakkumine peavad käima käsikäes. «Takerdunud rünnaku» ilmumine langes kokku Venemaa–Gruusia sõjaga. Sõda pälvis korraks tähelepanu ja vajus seejärel unustusehõlma.
Minu lootus, et see toimiks äratuskellana, ei täitunud. Euroopas levinud relvajõudude ja kaitsekulutuste vähendamine ning ühepoolne desarmeerimine sai majanduskriisi mõjul hoopiski hoogu juurde. Samal ajal suurendas Venemaa kiires tempos sõjalisi kulutusi ja rakendas jõupingutusi oma sõjalise võitlusvõime parandamiseks. Lõhe nende kahe suundumuse vahel muutus ajapikku aina sügavamaks. Euroopas valitsenud status quo pidi varem või hiljem purunema.
Kui Venemaa-Gruusia sõda oli piltlikult väljendudes äratuskella helin, siis Venemaa-Ukraina sõda on juba häirekella kõmin. Kas elame edasi «jõukohase riigikaitse» mugavas memomaailmas, teeme pool rehkendust ja kiidame ennast, kui hästi kaitstud me oleme? Venemaa alustas uut sõda, seega on aeg juba kujunevat traditsiooni jätkata ja sel puhul uus kogumik välja anda. Artiklid ja nõuanded on esitatud täielikul kujul. Kärbitud on üksnes juhul, kui tekst kordab mujal esitatut. 2014. aasta septembris-oktoobris on kõigile artiklitele lisatud värsked ja aktuaalsed kommentaarid.
Autor
«Halastamatu kohtumõistja meie tänastele tegemistele ja tegematajätmistele saab olema ajalugu. Kolonel Leo Kunnase kirjutiste suurim väärtus seisneb avaliku diskussiooni õhutamises riigi julgeoleku ja kaitse küsimustes. Avalik diskussioon Eesti ühiskonnas katkes 1934. aasta riigipöördega, saades Eestile saatuslikuks ja ei ole täielikult taastunud arenguks vajalikule tasemele tänaseni.»
Johannes Kert. Kindralleitnant, Eesti kaitseväe juhataja 1996–2000
«Kuna tegemist on oma ala tundva ja kahtlemata väljapaistva analüüsivõimega sõjanduseksperdiga, tuleb Leo Kunnase järeldustesse suhtuda tõsiselt – ta on liiga tõsine ja aus inimene ükskõik millise intriigi väljamõtlemiseks. Väärib märkimist, et autori varasemad ennustused Venemaa võimaliku käitumise osas läksid täide: Gruusia sõjale järgnes Krimmi annekteerimine ja Ida-Ukraina kodusõja organiseerimine. Samuti tuleks konstruktiivselt arvesse võtta autori arvamust Eesti julgeoleku ja riigikaitse küsimustes.»
Tarmo Kõuts. Viitseadmiral, Eesti kaitseväe juhataja 2000–2006
«Oleks väga hea, kui seda artiklikogumikku loeksid ka tänased Eesti julgeoleku ja riigikaitse eest vastutavad ametnikud.»
Ants Laaneots. Kindral, Eesti kaitseväe juhataja 2006–2011
