Tillukesel Madlil ei tule kuidagi und. Voodiservale ilmub vana hea Une-Mati, kes on kohe valmis tüdrukule uneliiva silma raputama. Madli aga palub Une-Matil sedapuhku hoopis üks korralik unejutt jutustada. Lõpuks, lapse pisarsilmsest palvest liigutatuna, Une-Mati soostubki. Kuna ta aga ei ole varem ühtegi unejuttu jutustanud, peab ta hakkama lihtsalt udujuttu ajama.

Nii sünnibki väga konarlik lugu sukast ja saapast, kes käisid koos tööl. Et Madli ei piirdu üheainsa udujutuga, peab Une-Mati neid igal õhtul ikka ja jälle välja mõtlema. Pikapeale saavutab ta teatud vilumuse ja lõppude lõpuks saab ju udujutu nime all igasugu jaburusi kokku fantaseerida. Ja mis oleks lõbusam, kui rääkida kõigest, mis pähe tuleb?