Kui mu unenäod püsiksid meeles vähemalt seni, kuni jõuaksin need kõik kirja panna, saaks minust nähtavasti päriselt kirjaneitsi, kelle lugusid võibolla oodatakse ja huviga loetakse. Mine tea, ehk isegi tõlgitaks ...

Aga vähemalt praeguseni (ühe väikese erandiga) on need jäänud ainult minu läbi- ja/või kaasaelatud seiklusteks.

Kui mõni jupp tervikust ongi ärgates veel meeles, siis mitte kauaks. Kui jõuan valmisolekusse seda kirja panna, tean vaid, et mul oli põnev unenägu ja sellega asi piirdubki. Jagada pole kellelegi midagi.

Aga tänases unenäos olid jänesed. Pilt on praegu veel silma ees. Jällegi – pikemalt ei mäleta.

Need unenäod, mis ärgates meeles on olnud, said nüüd nende kaante vahele.