Kärt Hellerma proosakogus jutustatud lood on kantud sisevaatlustest, milles avanevad looduse ja inimsuhete poeetilised mustrid. Tegelaste hingeelu iseloomustab terav üksinduse tajumine, ent selle kaudu kasvab jõud mõista maailma nähtamatut loogikat. Armastuse ja tõe igavikulistest otsingutest kumavad läbi Eesti lähiajaloost inimestesse söövitatud hoiakud. Lihtsad lood igapäevaelu labürintidest põimuvad tähelepanekute, kujutluste ja fantaasiaga inimhinge saladuslikest piiridest. Kusagil tuikav kõiksus ja argipäeva aheldav rutiin ühineb igatsevaks ja nägemuslikuks proosaks.