«Ungari kirsid & teisi luuletusi» on Mihkel Kaevatsi neljas luulekogu. Selles raamatus on Kaevats justkui fotograaf, kes leiab oma pildid teda ümbritsevast maailmast – tabab neid ja tunneb need ära, kui need talle kätte kulgevad. Lisaks on ta idealist, sellisena ka põlvkonna hääl. Muidugi on kohal ka «vana tuttav» lüüriline, veidi nukker või pessimistlik, armastust ihkav, selles pettuv, seda kaotav ja leidev Kaevats.