Leo Metsari esikromaan võitis ENSV Kultuuriministeeriumi ja ENSV Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 1959. a II auhinna.
Romaani minategelane on noor maaparanduse insener, kes oma lapsepõlvekodu ümbruse soid allutades viib ellu oma esimesi suuri kavatsusi. Sookuivendamine pole talle aga mitte ainult sookuivendamine, vaid ka võitlus truuduses kõikuva naise poolehoiu pärast.
Päevikuvorm, milles teos on kirjutatud, soodustab vahetu kontakti tekkimist lugeja ja minakangelase vahel, mille tõttu teos mõjub siira pihtimusena.