Omapärane ajaraamat jutustab Tallinna minevikust vanade fotode ja postkaartide abil. Tallinna unustatud ja vähetuntud paigad elustuvad taas ladusa ja teaberohke teksti kaasabil.

Kõik muutub ja meie koos sellega - nii on öelnud üks vana kirjamees. Muutudes koos kõigega, mis meid ümbritseb, ei pane me neid muutusi tavaliselt tähele. Vahest vaid imestame: kas ei olnud see koht (või maja, või tänav) kunagi hoopis teistsugune? Või kas oligi? Sageli on üsna raske meenutada, mis oli ühes või teises kohas viiskümmend, võibolla isegi ainult paarkümmend aastat tagasi. Aga sada aastat tagasi? Neid, kes seda võiksid öelda, ei ole enam.
Õnneks on alles jäänud pildid - gravüürid, joonistused, fotod. Pannes neid ridamisi, võime astuda ajas tagasi suurte või väikeste sammudega, nii nagu ise tahame. Ja me astume nagu võõrasse linna, võõrastele tänavatele, mis küll mõneti meenutavad tänapäeva, kuid kohati on ka täiesti tundmatud. Ja kui me ei astu minevikku liiga pikka sammu, siis võime vahetevahel tunda äratundmise rõõmu: see oli ju tõesti nii!
Igaühe mälestustes on linn püsinud isemoodi. Taastada kõigi mälestusi ei ole võimalik. Kuid igaühel on ju võimalik ununenud noorpõlvemälestusi tagasi manada, kui selleks on antud kerge tõuge. Sellise impulsi tahabki anda käesolev raamat - kutsuda ununenud linna taasavastamisele neid, kellel on mida meenutada. Ja rääkida linnanst neile, kellel ei ole veel mida meenutada. Meie jalutuskäik ei ole kuigi pikk, vaid ringkäik ümber Tallinna vanalinna piki rohelisi pargiteid. Elus kulub selleks vaid tund, meenutustes - palju aega.
Valdeko Vende