Äratrükk Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamatust 1 lk. 221-339.

Autor tutvustab unustusehõlma vajunud kõnekäände ja avab nende etnograafilist tagapõhja.

Meie valmiva haritlaskonna teadmiste taseme pilkamiseks on läinud moodi jutustada kuriooslikke näiteid, kui vähe keskkoolide lõpetajad tunnevad võõrsõnu. On korraldatud teste ja saadud seletusi, et nt. patrioot tähendavat «egoisti» või «naljahammast», et margariin olevat «kalliskivi» jne. (Tartu, 1938). Rohkesti esitatavad näited paljastavad meie ajale nii üldist pealiskaudsust, mis ei ole küllalt teadlik isegi selliste sõnade sisust ja tähendusest, mida alatasa tarvitatakse.

Sisu:

• «Astla vastu üles lööma»
• «Ei saa sõba silma peale»
• «Püksid sõeluvad püüli»
• «Pahast saab hea piibu, vihast saab hea õlle»
• «Soomust tegema»
• «Hädas nagu hung aianurgas»
• «Südames on sütevakka»