Maale kolinud Maarja uue kodu katus vajab hädasti remonti. Rahapuudus sunnib teda pakkuma võimalust veeta aega Unustamatu Ööbiku villas. Atsakas naabrinaine Mammi on oma elukogemuse ja koer Mukiga, kes olevat «inimingede parumeeter», talle hindamatu nõuandja. Kuid mitte siis, kui Maarja ellu tulevad kaks väga erinevat meest.

«Ma arvasin, et sa oled mingi puu alla jäänud...» lõõtsutas Mammi köögitoolil. «Oleks praegast olümpiamängude aega möödetud, oleks mol kuld taskus.»
Omas vanuseklassis kindlasti. Maarja piilus kardinate vahelt: valged vaimud kõndisid mööda ta aeda, karjusid, naersid ja nutsid.
«Kus koha pealt see pruneering sol tuli, hullumajast vöi? Et tahavad oma eriti lolle kusagil tuulutada?!»
Maarja ohkas ja pesi nõusid edasi. Olukord oli napakaks kiskunud kohe alguses.

«Unustamatu Ööbiku villa» on kirjastuse Hea Lugu uue ajaviitekirjanduse sarja «Suvitusromaan» teine raamat. Kahe ilmasõja vahel, kui leidus juba neid, kes said endale pikemat jõudeolekut ja puhkust lubada, ilmus Eestis hulk suvitusromaane. Siis aga muutusid puhkus ja tunded tükiks ajaks liiga kerglasteks teemadeks. Nüüd tahame jälle elada aeglasemalt ja süveneda olulisse. Ehk on käes ka aeg uute suvitusromaanide loomiseks ja vanade meenutuseks?