Guy Sajer ei ole veel seitsmeteistkümneaastane, kui tõmbab 1942. aasta juulis selga Wehrmachti mundri. Ta on isa poolt prantslane ja ema poolt sakslane; tema tollane elukoht asub Alsace'is. Nooruse tõttu ei määrata teda rindeväeossa, vaid vooriteenistusse. Sajeri väeosa ei jõua kunagi Stalingradi, kuhu pidi vedama varustust, sest 6. armee kapituleerub enne seda. Aga Sajer teab juba, et sõda pole mingi lõbureis ja et Venemaa talves ellujäämine on ise juba lahing.
Tõeline sõda, eesliinivõitlus, algab tema jaoks siis, kui ta läheb üle diviisi Grossdeutschland, see on eliitdiviis, mille koosseisus ta osaleb alates 1943. aasta suvest Ukraina rinde kõige suuremates lahingutes, kui Wehrmacht taandub Vene ofensiivi survel. Kurskist Harkovini, päeval ja ööl, mudas või lumes, 40-kraadises pakases, Vene suurtükiväe tule all, silmitsi vaenlase võimsa armee pealetungilainetega, kus ei tunta muret inimkaotuste pärast, on Grossdeutschlandi mehed alati ohtlikemates rindelõikudes, alati eesliinil, võitlevad üks kahekümne vastu ja kogevad põrgut. Belgorodi lahing, Dnepri ületamine (seda nimetatakse Teise maailmasõja Berezinaks) on reasõduri seisukohast kaks selle sõjakirjelduse haripunkti. Hiljem, kui Saksa rinne laguneb, kui tohutu armee taganeb, lisandub regulaarsele rindevõitlusele sõda partisanidega, mis on veel metsikum ja halastamatum...
Kui see jutustus sõjast Venemaal ei sarnane ühegi teisega, kui see ületab tõepärasuselt, õudustelt ja vägevuselt kõik muu, mis on sellest kirjutatud, siis pole põhjuseks vaid see, et autor on tõepoolest ise läbi elanud kõik selle, millest ta jutustab, mitte ainult sellepärast, et tema sule all omandavad sõnad külm, nälg, palavik, veri ja hirm reaalse värvi ja kohutava jõu, vaid põhjuseks on ka see, et Sajer oskab erakordse võimsuse ja täpsusega näha üksikasju ning panna ka lugejad neid nägema. Niisiis pole põhjust kahelda, et kõik siin jutustatu on tõsi, peaaegu viimse üksikasjani; lugeja võib olla kindel, et tegemist ei ole «literatuuriga», bravuuritsemisega, vaid et kõik oligi tõepoolest nõnda: niisugune oli vaprus ja niisugune oli hirm, niisugune oli viletsus ja niisugused olid sõjaõudused.
