Antanas Vienuolis, leedu vanema põlve väljapaistev kirjanik, sündis 1882. a. talupoja perekonnas. Poisist pidi saama vaimulik, kuid ta pidas end ateistiks ning sõitis Moskvasse ja astus apteekriõpilaseks. Ta õppis tundma vene klassikute loomingut, vaimustudes eriti Tšehhovist. Üheteistkümne Moskvas veedetud aasta kestel kirjutas ta rea novelle ja jutustusi leedu intelligentsi, vaimulike ja külaelu teemadel.
1911. a. ilmunud «Uppunu» võitis juba ilmudes lugejate sooja poolehoiu, ja tänapäevani on see sajandi alguses tüüpilist leedu küla kujutav jutustus jäänud üheks populaarsemaks kirjandusteoseks Leedus. Selles avalduvad kirjaniku loomingu põhijooned - realism, rahvalikkus, kompositsiooni meisterlikkus, hingestatud loodusepildid, eredad karakterid.