Sisu:

• Mis on loomulik ehk aktiivsünnitus
• Kuidas toimub viljastumine
• Mida tähendab lapseooteaeg perekonnale
• Milliseid harjutusi peab naine tegema lapseooteajal
• Kuidas ennast ja oma last sünnituseks ette valmistada
• Kuidas kulgeb sünnitus
• Mida on vaja teada sünnitusjärgsest ajast
• Millised on imetamise põhitõed
• Nõuanded, mis on seotud lapseoote- või sünnitusjärgse ajaga

Ülle Liivamägi töötas läbi kogu eestikeelse sünnitusabialase kirjanduse ning õppis sünnitust Soomes. Alates 1989. a. sügisest on ta naisi sünnituseks ette valmistanud. Järgnes täiendus Londonis Inglismaa Aktiivsünnitus Keskuses. 1995. a. sügisel avas Ülle Liivamägi Perekooli, kus valmistatakse peresid ette sünnituseks, toimuvad lapseootel emade võimlemistunnid ja vestlusringid. Pärast sünnitust saavad emad – nüüd juba koos lastega – käia titekoolis ja sünnitusjärgses võimlemises.

Loomuliku ehk aktiivsünnituse puhul võtab naine sünnitusest osa kogu oma mõtte-, tunde- ja teadmiste aktiivsusega. Ta on sünnituseks hästi ette valmistunud ja teab täpselt, mis toimub ja miks. Kui on vajalik meditsiiniline abi, siis palub ta seda endale lahti seletada ja läbi selle saab ta võimaluse ise otsustada. Nii ei muutu naine patsiendiks või piltlikult öeldes mingiks juhtmetega masinasse ühendatud paljundusmasinaks, vaid säilitab oma mina, oma isiksuse ja individuaalsuse, eeldusel, et kõigis toimingutes suhtutakse temasse kui täisväärtuslikku inimesse. Ja mis peamine: naine sünnitab oma valitud asendis või viisil. Ta ei tohi tunda end mingil moel alandatuna ega ka häbistatuna. Sünnitus, see on õnnistatud hetk!
Ülle Liivamägi