Värskelt raamatus avatakse 1980. aastaid kui Eesti disaini üht vastuolulisemat ja keerulisemat kümnendit, mis keskendub tollal alustanud noorema põlvkonna esindajatele ja nende loovate väljundite tutvustamisele. Tegemist on esimese laiema Eesti disaini seda kümnendit kajastava käsitlusega. Raamat tugineb samanimelise, käesoleva aasta kevadel Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis toimunud näitusele eelnenud uurimisööle ja selle käigus koondatud materjalidele.

Jüri Kermiku initsiatiivil 2015. aastal alanud uurimusliku projekti objektiks on viimase nõukogude perioodi kümnendi suhteliselt väheuuritud ja keerulisel disainimaastikul arenenud ideede lähtekohad ja väljundid, neist tulenevate järgnevuste jälgitavus ja tähendus üleminekul ühest poliitilisest süsteemist teise. Tollases lagunevas ja ideoloogiliselt polariseerunud ühiskonnas esile kerkinud Eesti disainerid tegutsesid olustikus, mis erines kardinaalselt nende ea- ja ametikaaslaste omast Läänes. Mõistes hukka neid ümbritseva keskkonna puudulikkuse ja (inim)vaenulikkuse, asusid noored Eesti disainerid formuleerima uut – oma keskkonda. Kollektiivse sõnakuulmatuse vaimus ammutasid nad inspiratsiooni ja energiat popkultuurist ja interdistsiplinaarsest eksperimenteerimisest. Toetudes hübriidsetele tegevusvormidele, kuhu kuulusid ka performance'id, kontseptuaalne kunst, muusika ja film, väljendasid nad uue generatsiooni identiteeti projektide, sündmuste ja väga nähtava näitusesarja kaudu, kus põimusid ideed linna- ja keskkonnakujundusest, sisearhitektuurist ning toote-, mööbli- ja plakatidisainist. Püüdes avada selle keerulise ja vähe uuritud perioodi konteksti, (disaini)strateegiaid ja osalejate ringi, toob käesolev näitus kokku töid, mille hulgas on ka avalikkusele seni tundmatuid materjale.

Raamat koosneb artiklitest ja fotoeesseedest, mille autoriteks on Jüri Kermik, Iris Helkama (Soome), Karolina Jakaite (Leedu), Kai Lobjakas, Triin Ojari, Silver Vahtre, Mari Kajuste. Raamatu koostaja on Jüri Kermik.