19. detsembril 1987 juhtus esimest korda, et inimkond kasutas ära aastaks ettenähtud Maa ressursside hulga enne aasta lõppu. Iga aastaga nihkub see kuupäev varasemaks. Et toetada püsivalt meie praegust tarbimist ületame tänapäeval planeedi võimaluste piiri sellisel määral, mis on võrdne 1,3 planeedi vajadustega.
Global Footprint Network
Viimase kahekümne aasta jooksul on meie tarbimine suurem, kui planeedi ressursid võimaldavad. On kibe statistika, et enam kui 90% ostetust visatakse minema umbes kuue kuu jooksul. Peaaegu kõik - välja arvatud ehk toit ja jook - on loodud äraviskamiseks. Kahjuks aga ei ole olemas sellist kohta nagu «ära» ning meie uute toodete himu rahuldamiseks kulub tohutul hulgal toormaterjali ja energiat. Tegu on suletud süsteemiga ja seetõttu on matemaatiline tehe väga lihtne. Olemasolevatele loodusressurssidele lisa ei tule. Veelgi enam - kõik, mida inimene valmistab, ei kao kuhugi. Kas meil on mõjuv põhjus, et toota plastikkestasid, mille lagunemiseks kulub tuhat aastat, lihtsalt selleks, et üheks korraks mahutada paar veelonksu? Mingi ränga inimliku vea tagajärjel kuuluvad ühekordselt kasutatavad tooted meie planeedi püsivaimate asukate hulka.
Järgnevailt lehekülgedelt näete, kuidas mõned inimesed on äraviskamistsüklit loominguliselt muutnud ning nende ideed ja põhjendused on enam kui inspireerivad.
Kuigi taaskasutus pakub lõputuid võimalusi, on käesolevasse raamatusse koondatud vaid murdosa tohutu paljudest lugudest materjali taaskasutamise kohta. Ideeraamatuna käsitleb teos «korduvkasutatavaid asju», alates majadest ja interjöörist kuni hoopis ootamatutest taaskasutatud materjalidest valmistatud väikeste esemeteni. Samal ajal tuuakse välja taaskasutuse erinevad motiivid ning tavalisest erinevad viisid, kuidas näha kõige argisemaid esemeid enda ümber.
