Kõigist rahvapärase ilmaennustuse moodustest kõige objektiivsem on looduse fenoloogiliste nähtuste arvessevõtmine töödekalendris. Pikaaegses ilma- ja saagiprognoosis on palju kujundlikku sõnastust ning toetumist erivanuselisele ja erineva päritoluga kultuurimälule. Tõekspidamised tuginevad analoogiatele, sõnavalikul on kasutatud rohkem algriimi, iseloomulik on ajaliste orientiiride määramine omas ajas trendikamate kalendritähtpäevade vahendusel.

Ilmaennustamine harrastusena on püsivalt moes, ilmanähtuste hindeskaala aga samas ebaühtlane. Oli see pakaseaeg pikk või pigem lühidapoolne, sadas vihma liiga palju või parajalt – kui hästi vaagida, siis tundub, et ennustus läks ikkagi täide.