Louisa M. Alcott võitis rahvusvahelise kuulsuse noorsookirjanikuna peamiselt oma kahe raamatuga: «Väikesed naised» ja «Väikesed mehed», mis juba aatakümneid seisavad noorsookirjanduse paremike seas.

Nagu «Väikesed naised» pakkus põnevat lugemist nii tüdrukutele kui ka poistele, nii on ka käesolev raamat nauditavaks teoseks mõlemaile. Kuigi mõlemad teosed on täiesti iseseisvad ja üksteisest sõltumatud, kohtume «Väikestes meestes» vanu häid sõpru eelmisest raamatust. Vallatu Jo on sirgunud südamlikuks naiseks, kes koos oma mehega peab omapärast kooli. Jo kool ongi kohaks, kus elavad ja kasvavad väikesed mehed, kus neisse hoolitseva käega istutatakse kõiki inimlikke voorusi ja kus nad peavad kibedat võitlust oma väikeste pahedega. Vanadest tuttavatest kohtame veel leebet Meg'i, ilusat Amy't, tubliks meheks sirgunud Laurie't jt.

Louisa M. Alcotti tugevus seisab tema teoste kõrges kasvatuslikus väärtuses. Ta ei noomi ega manitse, ta ei muutu kunagi igavaks, vaid soojalt ja lõbusalt jutustatud lugudest imbub nagu iseendast noore lugeja hinge armastus kõige hea ja ilusa vastu.