Mika Waltari on neid soome kirjanikke, kes jõudsid eesti lugejateni küllalt varakult, enam-vähem kohe oma kirjanikutee algul. Tema esimeseks üldisemat tähelepanu äratanud teoseks sai 1928 ilmunud romaan «Suur illusioon» ning tema raamatute esimesteks tõlgeteks sellesama romaani juba järgmisel aastal avaldatud vahendused norra ja eesti keelde.
Suhteliselt vähem huvi oleme tundnud ta loomingu vastu sõjajärgsetel aastatel.
Mika Waltari sündis 19. septembril 1908 Helsingis, oli alles viiene, kui suri isa, asus ülikoolis õppima teoloogiat, jättis teaduskonna siiski lõpetamata, avaldas oma esimese raamatu 17-aastaselt ja kirjutas oma loominguga end juba enne 50-aastaseks saamist Soome Akadeemia liikmeks.
Tunnustatud kirjaniku tööpäev lõppes 26. augustil 1979.