Ajakirjaniku ja tõlkija Kai Vare krimiromaan «Võlg» viib lugeja rahulikku Järva-Jaani alevisse, kus ei ole midagi liiga palju: ei üliviljakaid muldi, ei silmapaistvaid jõgesid, ka rahvast on vähevõitu. Väike, kasin ja kodune koht. Rutile Järva-Jaanis meeldis ja pensionile jäädes kolis ta päriselt sinna. Hommikused võileivad, jalutuskäik piki lapitud asfaldiga aleviteid, aiatööd ja teleka ees kudumine. See oli parim! Tema tahtis, et miski ei muutuks kunagi.

Anu ilmus Järva-Jaani Rutist hiljem ja kohalike seas hakkas kohe levima kumu, et tegemist on väga ekstravagantse daamiga. Uustulnuk ei paistnud millegagi kokku hoidvat: palkas töömehed vana maja korda tegema ning sõitis tihti linna, et juuksuris või maniküüris käia.

Rutt pidas Anut oma sõbraks. Anu oli hakkaja ja rõõmsameelne. Neil oli usalduslikke jutuhetki, kuigi Anu ei armastanud isiklikest asjadest pajatada. Kuni ükskord ...

«Ma kuulsin täna lasku!» ütles Anu äkitselt. «Üks pauk ja kõik lõi valgeks!»

«Lasku??? Kus siis ometi?»

Anu ei vastanud kohe. Rutile tundus, et Anu ei olnud ehk küsimust kuulnudki. Anu hoidis enda ümbert kinni, nagu oleks tal külm või nagu tahaks ta võimalikult vähe ruumi võtta.

«Käisin sõitmas ja ...,» Anu vakatas.

«Vast olid jahimehed?» püüdis Rutt sõpra rahustada.

«Küllap vist,» nõustus Anu. «Ma ei teadnud, et see selline on! Et nii valgeks lööb.» Ta surus peopesad põlvede vahele kokku ja hingas mitu korda sügavalt sisse-välja, otsekui end rahustada püüdes. «Ära sa kellelegi räägi ... et ma niimoodi vedelaks lõin!» ütles ta natukese aja pärast ja vilksas äreva altkulmupilguga Ruti poole vaadata.

Seni rahulikus alevis hakkavad toimuma salapärased lood ja kohalik naistemees Mati paneb Ruti oma kaitsvast kookonist välja pugema, et selgeks teha, kuhu kadus Anu.

Kai Vare «Võlg» pälvis kirjastuse Tänapäev krimiromaanide võistlusel peapreemia.