Nimeka saksa kirjaniku, Nobeli laureaadi Thomas Manni (1875-1955) romaan «Võlumägi», selle sajandi üks tähtteoseid, on omalaadne kokkuvõte maailmasõdade-eelse ajastu elu- ja mõttesuundumustest.
Romaani tegevuspaigaks on looduslikult kaunis Šveitsi kõrgmäestikus asuv sanatoorium, kuhu äsja ülikooliõpingud lõpetanud noor insener Hamburgist Hans Castorp sõidab kolmeks nädalaks külla oma kopsuhaigele tädipojale. Kõrgmäestikusanatooriumi omapärane, tavaelust nii erinev maailm ja kiindumus kaunisse venelannasse Clawdia Chauchat'sse kütkestavad noormeest niivõrd, et ta jääb sinna seitsmeks aastaks...

Suurromaani II köites jätkab lihtne truusüdamlik Hans Castorp uudishimuliku «õppereisijana» silmaringi avardamist elus ja surmas, suheldes peamiselt jesuiidi Leo Naphtaga ja itaalia humanisti Lodovico Settembriniga; neile lisandub hiljem imposantne hollandlasest kohvikuningas Pieter Peeperkorn, kelle reisikaaslasena saabub sanatooriumi tagasi veetlev Clawdia Chauchat... Teose lõpul äratab Esimese maailmasõja süttimise kõuekärgatus noormehe tema seitse aastat kestnud nõidusunest.