Kolmas osa Fanny de Siversi kogutud teostest koosneb peamiselt eri väljaannetest korjatud lühematest kommentaaridest, mille põhjal võib lugejale ilmneda autori kohta üsna üllatav ning suhteliselt vähetuntud pilt. Teos algab usu- ja kirikuelu puudutavate tekstidega. Lisaosas on meditatsioon «Mateeriasse kootud palve».

Põhiosa moodustavad Siversi vaatlused maailmalinnast Pariisist. Mitmesuguseid teemasid käsitlevad artiklid kajastavad poliitiliste olude muutumist Euroopas ja Eestis ning Prantsusmaa ja Pariisi kultuurielu: kunstinäitusi, kirjandust, filme, olmet, moode, sööke, kombeid jne. Samas kumab taustana kõikjal Fanny enda vaimulik olemus kristlasena ja katoliiklasena, suunates selgitusi ja määratledes nende iseloomu.

Keegi ei suuda meile seletada mateeriat. Ükski õpetlane pole suutnud anda vormelit. Kristlane teab, et mateeria tuleb Jumalalt ja et mateeria ja vaimu lahutamine on toonud maailma õnnetuse. Ta teab ka, et tal ei ole mingit tõelist võimu asjade üle peale tolle, mille ta Jumalalt saab palve kaudu… Iga palve on Jumala ehitusse lisatud kivi. Imekivi, mil on meelevald vabastada palvetajat oleluse tarbetuist koormaist ja teha õilsaks kõike, mida ta võtab kätte. Kõike, mida ta hõlmab oma pilguga. Ja päästa kõike, mida ta armastab. — Fanny de Sivers