Kui Anna Hartley abikaasa Henry helistab talle oma kohutava süü ülestunnistusega, ei suuda naine oma kõrvu uskuda. See peab olema halb nali – see leebe etteennustatav kunstnik, kellega ta abiellus, ei teeks kärbselegi liiga, mõrvast rääkimata. Ent tema segadus muutub õuduseks, kui politsei leiab Rio Grande kaldale uhutud mehe laiba.

Meeleheitel leidma vastuseid miljonitele küsimustele, mida mehe enneaegne surm on tõstatanud, kirjutab Anna end sisse Sycamoresi, korterikompleksiks muudetud räämas motelli, kus Henry oli oma kunstiateljeeks rentinud toa. Kui ta süveneb igasse keelepeksuraasu, mida elanike eklektiline segu on valmis tema abikaasa ja üksteise kohta jagama, hakkab ta kokku panema pilti hoopis teistsugusest mehest kui see, kellega ta abiellus, ja elust, mida mees elas tema seljataga. Mida rohkem ta teada saab ja mida vähem loogilised asjad tunduvad, seda enam leiab ta end imestamas: kas ta Henryt üldse tõeliselt tundis?

Kuid Henry saladused pole ainsad; kui Anna juhtlõngade otsing laieneb, näib Cass, motelli salapärane tülpinud hooldaja, olevat üha otsustavam Annat pimeduses hoidma. Ja kui tema uksele hakkavad ilmuma ähvarduskirjad, peab Anna otsustama, mis on tähtsam – kas tõde või tema enda ohutus.