Meie ajastu võib tahta ammutada tõde ainult inimolemuse sügavusest. Väljastpoolt tulev tõde kannab endaga alati ebakindluse pitserit. Uskuda võime vaid seda, mis ilmub igaühele meist tõena meie endi sisemuses.
Vaid tõde võib tuua kindlust meie individuaalsete jõudude arenemisse. Keda piinavad kahtlused, selle jõud on halvatud: ta ei suuda maailmas leida oma eesmärki.
Me ei taha enam üksnes uskuda, me tahame teada. Mida me aga täielikult ei mõista, seisab vastu individuaalsusele, mis tahab kõike läbi elada oma sügavamas sisemuses. Meid rahuldab vaid teadmine, mis ei allu mingile välisele normile, vaid mis tekib isiksuse seesmisest elust.