Juhan Madarik (Johannes Lauristin) kavatses Tallinna Vangimajas olles kirjutada 5-osalise teose Eesti revolutsioonilise töölisliikumise ajaloost.
Autor kujutab Ands Vasaku perekonna all oma isa Hansu ja tema perekonna elukäiku, tööd ja võitlust mitmesugustel ajajärkudel, sh. ka iseenda elukäiku - nii võib ütelda, et «Vabariik» on suurel määral autobiograafiline teos.
Hoolimata sellest, et romaan esineb lõpule viimata teosena ja et ka käesolevaid osi pole autor saanud lõplikult redigeerida, on sel romaanil suur tähtsus eesti kirjanduse ajaloos, sest selles kujutatakse esmakordselt Eesti töölisliikumise ajalugu sellises ulatuses.