Kogutud luuletused minult?... Olukord on mõneti pikantne (paljude meelest ehk lausa skandaalne) sest, eks me tea, et ka üldise tunnustuse võitnud autoritel on kogutud luuletuste köites ikka päris palju ka küündimatuid värsse täis kordusi ja kobavat sõnastust. Kui nüüd aga mõelda, et mina, kes ma pole mingit tunnustust saavutanudki, annan välja kogutud luuletused - siis selle kohta nagu puuduksid sõnad... Olen ju eesti luule kõige sõimatum autor, järelikult siis kõige võimatum.
Aga alati on olnud ka neid luuletajaid, keda nende aeg ei mõista. Kes siis võiks selline olla eesti praeguses kirjanduses kui mitte mina?
