Auhinnatud 1969. a. laste- ja noorsookirjanduse võistlusel II preemiaga.

Dokumentaaljutustuse peategelaseks on Eestimaalt pärit polaarlendur ja Arktika-uurija Leonhard Kruse (Kruus) (1899-1966). Veetnud lapsepõlve Otepääl, koliti Moskvasse, kus isa oli üleajateenijaks. Veebruarirevolutsiooni sündmuste ajal deserteerus L. Kruse tsaariarmeest ja liitus bolševikega ning osales Kodusõjas valgekaartlaste vastu. Õppis kõrgemas ratsaväekoolis ning hiljem lennukoolis. 1936. aastatest teenis Põhjameretee Valitsuse polaarlennunduses. Suure Isamaasõja aastail lendas Ida-Siberi rannikul ning täiustas jääluure meetodeid, töötas välja maismaalennukite jääl kasutamise meetodid. Lisaks asustas uuesti põhjapõtradega Ida-Siberi meres paikneva Wrangeli saare. Pärast sõda juhatas Leipzigis trofeelennukite remontimist, töötas lendude juhatajana Moskvas ja mitmel pool Kaug-Põhjas.
L. Kruse on 30 aasta jooksul lennanud 3 600 000 kilomeetrit ning autasustatud paljude nõukogude autasudega.
Pärast Teise maailmasõja lõppu külastas L. Kruse korduvalt Eestit ning on maetud Otepää surnuaiale.