Vahtramäe Emiliks hüüti üht poissi, kes elas muidugimõista Vahtramäel. See oli väike metsik ning jonnakas poisiklutt, kaugeltki mitte nii kuulekas nagu sina loodetavasti oled. Kuigi ta nägi väga armas välja, seda kahtlemata. Neil puhkudel, kui ta parajasti ei kisanud. Tal olid suured sinised silmad, ümarik punapõskne nägu ning heledad lokkis juuksed. See kõik tundus üsnagi kena, nõnda võiski uskuma jääda, et Emil on lausa inglike. Aga seda ei oleks küll keegi tohtinud arvata. Ta oli viis aastat vana, tugev nagu härjavarss ning ta elas Smålandis, Vahtramäe külas, Kassisalu talus. Tema jutt käis smoolandi murdes, aga sinna ei saanud see vaene vennike midagi parata. Smålandis räägivad nõnda kõik inimesed.