Indrek Hirve uus luulekogu «Vaikustihedus» on kirjutatud Samose saarel Egeuse meres. See koosneb kuuikutest, millest enamus on seni ilmumata. Luuletused on kas filosoofilise ja psühholoogilise taustaga vaated kohalikule loodusele või siis kaua varjul olnud mälestused Tartust ja luuletaja lapsepõlvest.
«Vaikustihedus» on oma valge kujundusega mõeldud täiendama oktoobris ilma Kulka toetuseta ilmunud musta kaanega «Tinapeeglit». Üldtonaalsus on heledam, optimistlikum, ent siiski haakuv eelmise tumedusega. Paaris moodustaksid nad terviku, ent on ka eraldi võttes komponeeritud ja tihedad.
«Vaikustihedus» on kuues ja viimane väikesest Ado Vabbe visanditega kujundatud Indrek Hirve luuleraamatute sarjast.
Pääsukesed saalivad räästast varahommikust peale edasi-tagasi
nad punuvad nähtamatut võrku minu ja maailma vahele
kauged mäed räägivad täna vaikuse keeles
nad aitavad minus tärgata mõtetel mis määravad mu tee minevikku
