Baltisakslane Erik G. Verg (sünd. 1919) kirjutab elavalt oma lapsepõlvest ja noorusest 1920.–1930. aastail Tartus, Vilniuses, Rakveres ja Tallinnas arvamusega, et «kui mina seda ei tee, ei tee seda pärast mind enam mitte keegi». Ta kirjeldab üht ajastut ja sündmusi, millest kaasaegsed pigem vaikivad. Enamasti on kõne all igapäevane elu ja tegemised, kuid samas jäädvustab autor märksa enam kui vaid isikliku loo ja aitab sel moel täita üht lünka Balti memuaarkirjanduses. 1939. aasta sügisel siirdus Vergide pere baltisakslaste ümberasustamise käigus Poolasse. 1940. aastal pärast kooli lõpetamist ja lühikest teenistust Hitlerjugend´is ühines ta Abwehri eriotstarbelise õpperügemendiga Brandenburg z.b.V 800.