1940. aastal valminud kriminaalromaanis astuvad lugeja ette kaks detektiivi, kellesse Stout on kiindunud, kuid seekord pole need Nero Wolfe ja Archie Goodwin.
Dol Bonner, üks esimesi professionaalseid naisdetektiive kirjanduses ning enam-vähem ainus naine, keda Nero Wolfe kannatada võis, esineb selles romaanis küll ainult episoodiliselt ning näitab end üsna piredalt.
Tecumseh Fox aga lahendab juhtumi. Seejuures on ta sama võluv ja vaimukas kui Archie Goodwin, kohati isegi karmima käega, ning toidu suhtes sama valiv kui Nero Wolfe. Aga kuna tema käib töö asjus kodunt väljas, õige kaugel ja kaelamurdvaid trikke tegemas, siis pole tal aega seda ise valmistada. Muidugi pole õieti mõtet Foxi Wolfe'i või Goodwiniga võrrelda, sest Fox on omaette algupärane ja ekstsentriline kuju. Hea ja kuri, hädaohud, salasepitsused ja valearvestused on aga needsamad mis alati.