«Lumi sulab nagu ikka,
tärkab Ukraina haljas rohi,
lokkav vaip katab maa ...
tõuseb lopsakas vili ...
lõõsk lööb värelema väljade kohal
ja verest ei jää enam jälgegi.«



1919. aasta krõbekülma koidiku Kiiev on verise kodusõja lahinguväli. Revolutsiooni vastasleeri sattunud perekond Turbin võitleb ellujäämise nimel. Senised ideaalid purunevad, turvaline ja tuttavlik maailm hävineb. Lahti rullub traagiline lugu ühest perekonnast, kelle saatus on lahutamatult põimunud Ukraina ajalooga.

Autobiograafiliste sugemetega «Valge kaardivägi» oli Mihhail Bulgakovi esimene pikem proosateos ja loomingu kõrgpunkte.


Autorist:

Mihhail Bulgakov sündis 1891. aastal Ukrainas Kiievis seitsmelapselisse perekonda, õppejõust isale ja õpetajast emale. Juba lapsepõlves kirjutas noor Bulgakov meelsasti näidendeid, mida tema õed-vennad ette kandsid. Gümnaasiumis said tema lemmikuteks Dickens, Gogol, Puškin ja Dostojevski. Pärast kooli lõpetamist astus noormees Kiievi Ülikooli arstiteaduskonda.

Esimeses maailmasõjas osales Bulgakov Punase Risti vabatahtlikuna ning sai raskelt haavata. Hiljem ka Ukraina Rahvavabariigi armees ja Vene valgete armees teeninud Bulgakov haigestus sõjaväes raskelt tüüfusesse, pääsedes napilt eluga. Kokkupuude surmaga inspireeris Bulgakovit tõsisemalt kirjutamisega tegelema. Arstiameti kõrvalt kirjutas ta näidendeid, lühijutte, följetone ja romaane, mis olid kõik Nõukogude Liidu tsensoritele pinnuks silmas ja suurema osa ajast keelatud. Bulgakov suri 1940. aastal muserdavates oludes ja teadmisega, et tema teoseid ei avaldata. Kirjaniku geniaalsusest sai laiem avalikkus teadlikuks 46 aastat hiljem, perestroika aegu.