Noore autori esimene luulekogu üllatab vaikse kumeda häälega, mille toon eristub selgesti tänases noores luules levinud intonatsioonidest.

Olemata palve või loits, mõjub tema luule ometi meditatiivselt; selles kõlab valdavalt üksiolu, viibimine omailmas, naivismi ja asjaarmastajalikkuse puhtas õhustikus.
(D. Kareva)

Tundlik, habrasõrn, salapärast kantud pihtimustlik jutustus.
(R. Veidemann)