Eestlastele keeleliselt lähedasi saame ühendavad mitmed kultuurijooned nii soome-ugri kui arktiliste rahvaste kultuuridega. Saami kultuuri ja kirjanduse areng on osa karmides Põhjamaa tingimustes elava väikesearvulise soome-ugri põlisrahva ellujäämise ja edenemise loost. Saamid on suutnud säilitada nii traditsioonilise elu- ja mõtteviisi kui ka edukalt kohaneda kaasaegse maailmaga, sidudes omavahel vana ja uut maailmapilti.

Saami nagu ka eesti kultuuri alustaladeks on looduse tundmine ja mõistmine, lähedane side rahvaluule ja rahvamuusikaga ning sõna vägi.

Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse kolmas väljaanne «Valik saami luulet. Ela hästi, kodumaa» annab võimaluse esmaseks tutvumiseks meie sugulasrahva kirjandusega. Raamat sisaldab ülevaadet saami kirjandusest ning valikut Soome, Norra, Rootsi ja Venemaa saamide luulest nii eesti kui saami keeles.

Kuigi saamid peavad end üheks rahvaks, kelle maa on nelja riigi vahel jagatud, loetakse suurte murdeerinevustega saami keele murdeid kokku seitse kuni kümme. Neist ainult Venemaal Koola poolsaarel räägitavat kildini murdekeelt kirjutatakse kirillitsas. Valikus on endale kõige mahukama koha leidnud rahvaarvult suurimas, põhjasaami murdes kirjutavad kirjanikud, esindatud on ka idasaami kirjanikud, kuid puuduvad lõunapoolsetes saami murretes kirjutajad.