Sada aastat pärast vene revolutsioonilise demokraadi ja kirjanduskriitiku Vissarion Belinski (1811-1848) surma ilmub eesti keeles esmakordselt valik tema teoseist.
Väljaanne pole koostatud kronoloogiliselt, juba esimese köitega antakse teatav läbilõige Belinski loomingust, alates tema ilmumisest vene kirjanduse areenile «Kirjanduslike unistustega» kuni tema viimaste teosteni, milles ta esineb tõelise revolutsioonilise demokraadina («Kiri Gogolile») ja kuulutab kõrgeideelist, ühiskondlikult suunatud kunsti, hülgab põhimõtte «Kunst kunsti pärast».