Maupassanti kirjanduslik looming on midagi erakordset. «Ta sai kuulsaks hilja ja äkki: tundmatu kolmekümneaastasena, tundis kogu ilm teda kolmekümnekaheaastasena,» ütleb Marcel Prévost. Ta suri neljakümnekahe-aastasena täies meheeas, ent siiski oli ta loomevõim nii suur, et ta teoste koguarv on kolmkümmend annet. Paljude kirjanikkude kuulsus on suur nende eluajal, kuid kustub nende surmaga. Mitte nii Maupassanti juures. Teda loeti omaaja esimese järgu jutukirjanikuks. Pääle surma on see koht ikka talle jäänud.
Maupassanti pääala on lühike, hästi väljatöötatud jutt, conte; sel alal on ta prantsuse kirjanikkude seas esimene.
Käesolevas kogus on toodud valik Maupassanti paremaid jutte. Siin on hulk ta paremaid talupojajutte, jutte Normandiast, mida Prévost peab ta kõige paremaiks juttudeks üldse. Ja peab ütlema, et talupoegade elu ja hingelaadi kujutamises on Maupassant meister.
Teine tähtis liik on sõjajutud. Oli ju Maupassantil elamusi sõjast, kuna ta osa võttis saksa-prantsuse sõjast.
Kolmas tähelepandavam liik on fantastilised jutud, mille kirjutamises Maupassant ka meister on.
K. Martinson