Valküür

8. sajandi keskel toimus Lääne-Götamaal Bravalla lahing, kus Taanimaa kuningas Hagard sõdis vennapoja, Sveamaa valitseja Sigurdiga.

Sigurd oli kaval mees, kes suutis enda poolel sõtta meelitada mitme teise rahvuse sõdalaste kõrval ka saarlased, tänu kellele sai temast nii Taani- kui ka Rootsimaa kuningas. Saarlased paistsid lahingutes silma erilise vaprusega ja see aitas luua soojemaid suhteid rootslastega ning avas tähtsamate kaubasadamate Visby ja Helgö väravad.

Saaremaa ja Sõrve saare vahelist väina läbiv kaubanduslik meretee tõi head tulu Salme külale, külavanem Maunole ja kasvatas ühiskassa kaudu ka saarlaste jõukust. Kui Mauno Kuramaalt pärit abikaasa Säre satub Taani kuninganna Thyra õukonda, saab temast tänu oma nutikusele ja oskustele kuninganna ihukaitse üksuse hirti pealik. Tema hüüdnimi on Valküür.

Samal ajal püüab saarlaste suurvanem Vessiku aimata Rootsi noore kuninga Olafi plaane Läänemere idakaldal. Kaardid lööb segi aga Götamaa kuningas Harkir, kes ei varjagi soovi Olaf kukutada.

13. sajandit hiljem leiti Saaremaal Salmel viikingite matmispaik. Kes olid need mehed, kes umbes 750. aastal Salmel hukka said ja mis võis olla selle põhjuseks? Armastatud kirjanik Lembit Uustulnd jutustab oma uues romaanisarjas „Mererahvas“ loo, mis võib heita valgust paljudele vastusteta küsimustele.