Valter Ojakäär, helilooja ja džässiteoreetik vaatab tagasi käidud teele. Tema mälus jooksevad eluaastad kui kaadrid nähtud filmidest, kuid autor on nüüd neist kaugenenud ja pilk on terasem, elukogemus hindamatu. Lapsepõlv ja kooliaeg tipneb marulise muusikaharrastuse algusega. Pikka muusikuteed ilmestavad eri aegadel õpingud konservatooriumis, mitmekesine helilooming ning pillimäng ansamblites ja orkestrites, sh veerand sajandit Eesti Raadio estraadiorkestris. Viimane peatükk »Hüvasti, muusika kirjutamine – tere, kirjutamine muusikast» võtab kokku autori elutöö muusikateadlasena, Eesti levimuusika ajaloo 4-osalise ajaloo autorina. Raamat pakub mälupilte ja meenutusi läbi üheksakümne eluaasta.
Eri Klas: «Olen uhke, et olen saanud elada temaga ühel ajal, tunnen tema muusikat, loen tema raamatuid. Ma ei tea nii lähedalt kedagi teist, kellel oleksid sellised entsüklopeedilised teadmised, selge mälu, kes oleks nii tegus, uudishimulik, järjekindel ja mõtleks eelkõige teistele. Austan teda ja kummardan tema ees.»
