Linnaajaloo jätkväljaanne võtab seekord fookusesse seisused. Seisuse all mõeldi kesk- ja vara-uusaegses Euroopas enamasti sünnipäraga kindlaks määratud juriidilist staatust. Tegelik elu oli aga alati palju kirevam ja avatud sotsiaalseks mobiilsuseks.

Milliseid omadusi peeti oluliseks 13. sajandi linlase jaoks?
Kuidas lävisid omavahel aadel ja linnakodanikud?
Mismoodi võttis reformatsiooni järel kuju uus vaimulikuseisus?
Kes olid 18.–19. sajandil Tallinna sotsiaalhoolekande vaatevälja sattunud lapsed?

19. sajandi Tallinna seisuslikku süsteemi aitavad lahti seletada käsitlused Tallinnas sündinud üliõpilastest ja 1834. aasta hingeloendusest.