O. Lutsu teoste enamiku iseloomustavaks jooneks on nende memuaariline ja autobiograafiline algupära. Paljudes teostes on kirjaniku enda elujäljed ilmselt näha, ühes rohkem, teises vähem.

1930. a algab O. Luts oma ulatuslikult kavatsetud «Mälestuste» seeriat. Esimeses teoses «Vanad teerajad» kujutab kirjanik oma varase lapsepõlve aega ja elu. Noorusmaine minevik muutub kirjaniku käes ta kodukoha taustal elavaks ja usutavaks elupildiks. Säärasena ei tundu «Vanad teerajad» enam niipalju mälestusteosena kui jutustusena. Kirjanik kujutab oma varajast lapsepõlve oma elu esimese 8 aasta raamides. Eriti on rõhutatud teoses lapse hingeelu kujutamist, sotsiaalsete vahekordade teravust ning loodus- ja taluelu idüllilisust.