ORTO 1950. a. romaanivõistlusel II auhinna saanud romaan.

Põgenike-karavanid Maarjamaalt jätkusid tõusvas tempos, laagrid täitusid lõhkemiseni juurdevoolavast inimmassist. Administratsioon töötas palavikuliselt, et uutele saabujatele ulualust leida. Sellistest ja teistest asjaoludest tingituna käsutati nad juba järgmisel pärastlõunal otse laagri väravate taga ootavale, vanadest prantsuse salongvagunitest koostatud reisijaterongile, mis neid pidi viima sisemaa suunas. Kuhu just - seda ei teatud ütelda või jäeti meelega ütlemata; enamus ei olnudki sellest väga huvitatud, sest paljud olid laagris terve nädala paigal istunud, mispärast oldi õnnelik paljast teadmisest, et ükskord ometi liikuma pääseti - välja laagri ängistavast kitsusest, kaugemale venelasest, lähemale etapi võrra igaühe isiklikku elu määravaile sündmustele ning seikadele.