«Varjuteater» on Viivi Luige autobiograafiline reisiromaan. Autor räägib oma jõudmisest Rooma, Igavesse Linna, kuhu igatsus teda juba lapseeas kandis. Kuid samavõrra empaatilist lähivaadet pakub jutustus ka selle teekonna vahejaamadest, Helsingist ja taasühinenud Berliinist.

Kirjanduskriitik Kaarel Kressa on raamatut nimetanud mosaiiktekstiks, mille tükke eristavad värvide asemel eri ajajärgud ning tükkideks on mälupildid ja väikesed vaatlused. Rein Veidemann nimetas «Varjuteatrit» pärast ilmumist Mats Traadi «Õelate lambi» kõrval teiseks 2010. aasta eesti proosasündmuseks.

Oma värvikuselt ja sugestiivsuselt ei jää teos alla rahvusvahelist tunnustust võitnud romaanile Seitsmes rahukevad.