Eesti talust ja talulaste haridusteelt on võrdlemisi hulgaliselt memuaare kirjutatud. Üks täiesti teisest perspektiivist jutustatud mälestusraamat on Johannes Mihkelsoni «Vastu tuult». Mihkelsoni memuaarid saavad oma alguse Pärnu Vaestepatuste alevi ja Pärnu sadamatöö miljöös. Õige varsti jõuab noor Mihkelson siiski vabariigi pealinna Tallinna, kus ta töötab Eesti tolleaja ametiühingute keskliidus. Keskliidul oli üldse kaks palgalist tööjõudu ja Mihkelson oli üks nendest. Ametiühingud olid oma töö organiseerimisjärgus ja võitlust tuli pidada kommunistliku lõhestus-poliitika ja 30-ndate aastate alguses esile kerkiva vapsismi vastu. Eeskujuks olid ametiühingud Skandinaavia maades. Soome ja Rootsi tegi Mihkelson ka oma esimesed välisreisid. Mihkelsoni mälestusraamatu lehekülgedel rulluvad lahti vabariigi aastakümned nii nagu nad olid. Vana kogenud ajakirjanikuna kirjutab Mihkelson pealekauba veel ladusat ja ilmekat paraja huumoriga vürtsitatud keelt.
