Mida võiksid tuleviku arheoloogid meie tsivilisatsiooni varemeid välja kaevates meie ajast mõelda? Nad leiaksid lugematuid äravisatud asjade prügilaid: plastikust ja metallist asju, kõrvaleheidetud, kuid endiselt miilavaid elektroonikajuppe, sünteetilisi tekstiile ja palju muud, mis lähiajal kindlasti ei lagune. Nad leiaksid pidurdamatu tootmise ja igikestvate esemete ajastu jäänused. Praegune majandussüsteem rajaneb asjade tootmisel ja tarbimisel, kuid tulevikku ja selle murekohti vaadates oleme hakanud tasapisi nende rolli siiski ümber hindama. Disainivaldkonnas on jätkusuutlikkusest ja sotsiaalsest vastutusest saanud hästi kõlavad märksõnad, mille najal arendatakse välja uusi tooteid, materjale ja tehnoloogiaid, mis peaksid tuleviku uutele radadele suunama. Selle kõige taga on aga juba pikalt podisenud ideed, mis on saanud disainiajaloo lahutamatuks osaks ning on sajandite jooksul ka mitmeid kordi juba esile kerkinud.

Lähtudes lääne disainitraditsioonist, koondab käesolev raamat valikut sotsiaalselt vastutustundliku disaini ajaloost alates William Morrisest kuni Victor Papaneki ning VKhUTEMASist FabLab'ideni.