Ühel sügispäeval saabub vaiksesse Loopre alevisse salapärane võõras mees, kes veedab oma aega peamiselt looduses jalutades, on hüpliku kõnemaneeri ja silmanähtavalt närvilise olekuga. Ent aegamööda sulab ta siiski alevi väikekodanlikku seltskonnaellu ja toob sellesse oma pikkade arutluste ning vaidlustega mõnesugust elevust. Peagi tekib tal sümpaatia alevi vaieldamatu kaunitari, metsavahitütre Erika Thalströmi vastu. Selle suhte kirjeldamiseks kasutabki autor sõnapaari «veider armastuslugu». Aga peategelase süvenevat närvihaigust arvestades pole sellel suhtel tulevikku.

Romaan «Veider armastuslugu» sai kirjastuse Loodus 1939. aasta romaanivõistlusel III koha. Selle teose tegevuskohaks peetakse Aegviidu alevit, sealt ka romaani prototüübid.