Leonid leonovi «Vene mets» on komplitseeritud suurromaan. Selles leiab käsitlemist sotsialistlik ülesehitustöö, looduse ümberkujundamine ning me näeme siin nõukogude humanismi tähtsaimat joont - hoolitsust lihtsa inimese, rahva eest.
Romaani ideeks on nõukogude patriotism, kuid autor ei deklareeri seda, vaid see on orgaaniliselt põimitud kogu romaani koesse. On raske lühemalt ja õigemini määrata teose teemat, kui teeb seda autor romaani pealkirjas.
«Vene metsa» teema on kodumaa teema, armastus kodumaa, tema inimeste, nende töö vastu. Romaani lehekülgedel elab oma poeetilist elu vene loodus, mis aitab mõista lihtsa inimese suurust, keda ta teenib. Mõtted metsast kasvavad mõteteks möödunud ja tulevastest inimpõlvedest. Võitlus loodusvarade mõistliku kasutamise eest muutub võitluseks inimõnne ja kommunistliku inimese eest. See annab romaanile sisemise ühtsuse ja monoliitsuse, hoolimata sellest et lugeja silme eest mööduvad kümned vanema ja noorema põlvkonna esindajad, kellel kõigil on oma saatus, oma kindlapiiriline iseloom.