Raamatus uuritakse, milline on rahvusvahelise õiguse ajalugu, teooria ja praktika Venemaal. Alates 1920. aastast põhinevad Eesti Vabariigi ja Venemaa suhted rahvusvahelisel õigusel – ent kas me saame rahvusvahelisest õigusest üldse ühtemoodi aru? Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on see küsimus Eesti jaoks kõige aktuaalsem piirilepingute, aga ka laiemalt kollektiivse julgeoleku kontekstis. Raamatus näidatakse rohke allikmaterjali põhjal, et Venemaa arusaamad rahvusvahelisest õigusest erinevad olulistes asjades kaasaegsest lääne suhtumisest ja seda nii valitsuse poliitika kui ka ekspertide tasandil. Näiteks võib tuua, kuidas Venemaa suhtub riikide suveräänsusesse ja inimõigustesse, suurriikide mõjusfääridesse, rahvusvahelisse investeeringute õigusesse jm. Nendel erinevustel võivad olla ajaloolised põhjused, sest alates 1917. aastast on Venemaa end vastandanud (liberaalsele) Euroopale/läänele. Aeg näitab, kui palju saame edaspidi rääkida universaalsest rahvusvahelisest õigusest ja millisel määral liigume suurruumide rahvusvahelise õiguse suunas, kus rahvusvaheline õigus tähendab eri paigus erinevaid asju.

Lauri Mälksoo on Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor, Eesti Teaduste Akadeemia liige ja Institut de droit internationali assotsieerunud liige.

Raamatu ingliskeelne originaal märgiti ära 2016. aastal USA Marshall D. Shulmani raamatukonkursil, millega tõstetakse esile endiste kommunistlike riikide rahvusvahelist käitumist analüüsivaid uurimusi.

Ingliskeelse originaali arvustusest:

Kõigi lugejate jaoks, kes tunnevad vähimatki huvi selle vastu, mis rolli mängib Vene Föderatsioon kaasaegse rahvusvahelise õiguse arengus, on see raamat aardelaegas, mis on täis kirglikku argumentatsiooni ja harukordset õpetatust.Bill Bowring, British Yearbook of International Law