„Venemaast saab jälle Moskoovia“ käsitleb hüpoteesi, mis võiks kaasneda Venemaa nime kõrvaldamisega poliitilisest ja teaduslikust diskursusest. Teoses esitatakse järgmised küsimused: Kas riiki, mida valitseb Moskva, tuleks nimetada Venemaaks? Kas Moskoovia poleks kohasem?

Autor annab ülevaate, kuidas teadlaskond on mõtestanud idaslaavlaste arengut sajandite jooksul alates Moskoovia algusajast kuni tänapäeva Venemaa Föderatsioonini ja kuidas seejuures on jõutud järeldusele, et sündmusi pidevalt läbi Moskva läätse vaadates on Lääs moskoviitide hegemooniataotlustele olulisel määral kaasa aidanud, võimaldades Moskval mängida üleliia tähtsat osa – seejuures globaalses geopoliitikas, mitte üksnes oma piirkonnas. Raamatus heidetakse valgust ka hiljutistele arengutele moskoviitide riigis ja Venemaa Föderatsiooni üha õõnsamatele väidetele, et moskoviidid esindavad kogu Venemaad.

Teoses uuritakse, kas idaslaavi maailma saaks teisiti mõtestada ja kui saaks, siis mismoodi, ning kuidas see maailm võiks tegelikkuses areneda. See võiks huvi pakkuda teadlastele, kes käsitlevad rahvusvahelisi suhteid, tegelevad etniliste uuringute, politoloogia ning Kesk-Aasia, Venemaa ja Nõukogude poliitikaga.

Autorist:

Stefan Hedlund (snd 1953) on Uppsala ülikooli Nõukogude ja Ida-Euroopa uuringute emeriitprofessor. Ta on avaldanud üle kahe tosina raamatu, mis käsitlevad peamiselt (aga mitte ainult) Venemaa arengut, ja arvukalt artikleid samalaadsetel teemadel. Tema teoseid on tõlgitud vene ja hiina keelde; ta on sageli esinenud kommentaaridega mitmes meediakanalis. Tema hiljuti ilmunud raamat „Venemaast saab jälle Moskoovia. Kui jätaks Venemaa nime diskursusest välja?“ on seni viimane Venemaa ja Ukraina institutsioonilisi arenguid käsitlevas sarjas; eelmine oli „Ukraine, Russia and The West: When Value Promotion met Hard Power“ (Routledge, 2023).