Eesti kuulus Vene impeeriumi koosseisu 1710. aastast alates, ent Vene riigivõimu ulatuslikum sekkumine Balti kubermangude siseellu algas 1880. aastate reformidega. Kuigi valitsuse venestuskampaania langes valdavalt möödunud sajandi kahte lõpukümnendisse (neid aastaid on nimetatud ka venestusajaks), jätkus venestamine erineva intensiivsuse ja tulemuslikkusega kuni monarhia kokkuvarisemiseni. Samal ajal venestussurvega kogus jõudu eestlaste rahvuslik liikumine, mis läbis mitu faasi.
Käesolevas kogumikus on tahetud anda ülevaade venestamisest Eestis tsaariajal ning teha lugejale kättesaadavaks valik Eesti, Baltimaade ja Venemaa ajaloo allikaid, mis kajastavad eesti-vene suhteid, venestamist ja vene mõju ning eestlaste vastupanu venestamisele ärkamisajast kuni riikliku iseseisvuse mõtte tekkeni 1917. aastal. Selline sihiasetus on tinginud dokumentide ja materjalide kahesuguse iseloomu. Ühte rühma kuuluvad nö venepoolsed materjalid, mis kajastavad valitsuse, vene poliitiliste parteide, ühiskondlike organisatsioonide, ajalehtede ja tegelaste Balti-poliitikat otseselt või kaudselt. Teise rühma kuuluvad nö eestipoolsed materjalid, mis näitavad, kuidas venestamine mõjutas eesti ühiskonda, kuidas sellele vastati ja mida eestlased üldse taotlesid.