Vampiirimüüte leidub peaaegu igas kultuuris üle kogu maailma. «Verelegendid» süüvivad verejanuliste libasurnute ja deemonitega seotud uskumustesse - alates Vana-Egiptusest ja Antiik-Kreekast ja lõpetades tänapäevaga. Vältimata õõva tekitavaid üksikasju, uurivad autorid üleloomulikkust vampiirist pajatavate lugude tekke ja jätkuva köitvuse põhjusi. Näidatakse, kuidas publiku raugematut huvi kütab üles inimese alateadlik hirm müstilise sealpoolsuse ees.
Muu hulgas selgub, et aegade jooksul on vampiir kolinud legendidest ja kirjandusest isegi teadlikkusesse. Näiteks 15. sajandi Valahhia vürsti Vlad Teibasseajajat seostatakse kurikuulsa krahv Draculaga, 17. sajandi algul paljastati aga Ungari krahvinna Elisabeth Bathory massimõrvarina, kes üritas noorte naiste veres kümblemisega peatada oma vääramatut vananemist.